Välisuste lugu
Öeldakse, et uks on kodu visiitkaart. Kahjuks oli Kunsti Kodu uks pikalt vana ja kole ning lasi suurtest pragudest tuult läbi. Peale pikki otsinguid nii uute, kui kasutatud uste hulgast, leidsin ma lõpuks omale sellise, mis sobiks nii suuruselt kui välimuselt majaga, kus ma elan. Ja mida ei oleks kahju oma käe järgi ümber tuunida. Facebook marketplace'is oli üleval kuulutus soovitud uksega ja järgi me talle läksimegi. Ostetud uks oli varem lakitud ning päikse käes oli see kohati lahti kobrutanud. Lihvijaga eemaldasin ma vana laki ukselt. Kuna uks ei olnud just kõige tasapinnalisem, siis sellega oli tükk tegu. Naeltega kinni löödud iluliistud tuli siiski lihvimiseks ja värvimiseks eemaldada, aga õnneks tulid nad tervelt lahti. Maja, kus ma elan on küll hallides toonides, kuid ma tahtsin oma uksele siiski ka värvi sisse tuua. Ma elan ju ikkagi Kunsti Kodus. Et uks kõige muu taustal maitsekas jääks, segasin ma hästi heledad ja pastelsed toonid. Ukse põhja tume
