Välisuste lugu

  

    Öeldakse, et uks on kodu visiitkaart. Kahjuks oli Kunsti Kodu uks pikalt vana ja kole ning lasi suurtest pragudest tuult läbi. 

    Peale pikki otsinguid nii uute, kui kasutatud uste hulgast, leidsin ma lõpuks omale sellise, mis sobiks nii suuruselt kui välimuselt majaga, kus ma elan. Ja mida ei oleks kahju oma käe järgi ümber tuunida. Facebook marketplace'is oli üleval kuulutus soovitud uksega ja järgi me talle läksimegi. 

    Ostetud uks oli varem lakitud ning päikse käes oli see kohati lahti kobrutanud. Lihvijaga eemaldasin ma vana laki ukselt. Kuna uks ei olnud just kõige tasapinnalisem, siis sellega oli tükk tegu. Naeltega kinni löödud iluliistud tuli siiski lihvimiseks ja värvimiseks eemaldada, aga õnneks tulid nad tervelt lahti. 

    Maja, kus ma elan on küll hallides toonides, kuid ma tahtsin oma uksele siiski ka värvi sisse tuua. Ma elan ju ikkagi Kunsti Kodus. Et uks kõige muu taustal maitsekas jääks, segasin ma hästi heledad ja pastelsed toonid. Ukse põhja tumehall toon on maja akna- ja ukseliistudega ühte värvi. Ja iluliistud, mis ma eelnevalt eemaldasin värvisin ma majaga ühte tooni. 

    Sellest hetkest, kui uks tegelikult ette sai, on möödas juba kaks aastat ja lõpuks saime me paika ka ukseliistud. Kuna sinna oli vaja väga laia liistu, siis lõpuks leidsime me erinevatest kohtadest otsides sinna nii laia liistu, kui vaja oli ja ma värvisin nad ukse põhjaga samat tooni.

     Ukse sisekülje tegin ma lihtsalt tume- ja helehallide toonidega, samat värvi nagu maja ise on. Kuna mulle endale meeldib vanalinnades jalutades põnevaid ja värvilisi uksi pildistada ja imetleda, siis ma loodan et uus Kunsti Kodu uks on inspiratsiooniks teistelegi.

    Umbes samal ajal leidsin ma ka vaheuksele värskenduse. Üks firma müüs väikse praagiga lao jääke ja ma leidsin nende hulgast ühe, mis sobis Kunsti Kodu kaupluse ruumiga päris hästi. Lisaks oli sellel uksel ilus suur aken, mis lasi valgust lisaks koridorile ka minu kööki, kuna koridori ja köögi vahel asub minu armas värviliste klaasidega aknake. 

    Mingi hetk jõudsin ma välja vahetada ka majataguse ukse, mis oli ajaga trapetsisse vajunud ning ei käinud enam hästi kinnigi.

    Jah, mu korteril on kaks sissekäiku, mis on päris tore, kui tahad hommikul otse hoovi astuda, lillepeenrast piparmünti haarata ja vaatamata kesklinnale varbad rohu sisse suruda ning loodust nautida. Kuna nii vanale majale oleks kummaline uut ja moodsat ust ette panna, siis sai seegi taaskasutusena vanast uueks tuunitud. 

    Selle ukse värvisin ma samat tumehalli tooni nagu maja liistud ja uksetahvlid jätsin maaliliselt kirjuks. 

Maha lihvitud lakk jättis põneva laigulise pinna ning ma tõmbasin sinna peale veel poolkuiva pintsliga halli ja kuldset tooni. 

    Ukse sisekülje peitsisin ma läbikumavalt valgeks ja tahvlikohad katsin ma katva valgega. 

Nii nagu kunagi valmis ei saa Tallinna linn, ei lõppe vist ka minu remontimine ja tuunimised. Aitäh teile minu tegemistele kaasa elamast ja järgmiste meisterdamisteni!

    Siit saad näha ka kogu protsessi videona: