Enne ja pärast: KUNSTI KODU

Seekord vaataks ajas tagasi ja dokumenteeriks KUNSTI KODU sündi.

Tervest korterist korraga rääkida oleks natukene palju. Seega alustan kaupluse osast ja liigun järgmine kord jutuga vaikselt edasi.

Korterit valides ja ostes oli peamine, et see oleks hea asukohaga ja et ma saaksin seal fie'na ateljee-poekest pidada. Selliseid variante Jõgeval palju ei olnud. Korter leitud, kulus kaks aastat eelmise omanikuga koos paberite korda ajamisele, et korter vastaks päästeameti ja eluruumi nõuetele ning et oleks võimalik võtta kodulaen. Vanad katkised küttekolded tuli eelnevalt ära lõhkuda. Kui lõpuks korter minu nimel, sai alustada remonditöödega.

Kõigepealt aitas mu armas vend kogu elektrijuhtmestiku välja vahetada ning paigaldas valvesüsteemi. Põrand, seinad ja lagi said ehitusmeeste poolt soojustatud ja kipsplaadiga kaetud. Põrandaks plaanisid ehitajad laminaati, aga õnneks leidsin ma sama hinna eest põrandalaudu. Põrandalauad lakkisin ma esialgu mati paadilakiga mustaks, aga see ei jäänud kõige ilusam. Enne teist lakikihti soovitati pinda veidi lihvida, kuid kui ma avastasin, et natuke rohkem lihvides tekivad kaunid ja kontrastsed puidumustrid, sattusin ma muidugi hoogu ja lihvisin terve põranda ära. Et sellist pinda säilitada ja et põrand ka vastupidav oleks, lakkisin ma pealmise kihi läbipaistva läikiva lakiga.

Seinte ja lae juures oli kõige aeganõudvam ja keerulisem osa kipsplaadide ühenduskohtade pahteldamine ja lihvimine. Õnneks käis aeg-ajalt sõpru ka abis ja lootus kunagi valmis saada ei kadunud. Poe osa värvivalik tuli kergelt. Valge taust sobib maalidele minu meelest kõige paremini ja õnn oli minuga, sest üks mu tuttav oli võitnud just üheksa liitrit kvaliteetset seinavärvi ja kuna tal endal polnud sellega midagi peale hakata, müüs ta selle soodsalt mulle.

Nüüd jäi veel lahendada see, kuidas hiljem maale riputada ja nii, et ei peaks iga kord uut naela seina lööma. Internetist leidsin ühe firma, kes müüs galeriide riputussüsteeme. Kõik pakutavad siinid nägid aga väga modernsed välja ning ei sobinud minu ruumi visiooniga. Õnneks andis nad siiski paigutada laeliistu taha peitu.

Minu lemmiktäiendus selles ruumis on aga kamin, aga sellest räägiks juba järgmine kord.

peidetud riputussiinid

põrand sai lihvimisel aegu näinud ilme

Follow my blog with Bloglovin