Kõrvits keset kevadet!

Kõrvitsa teema sobiks kõige paremini ehk sügisesse aega ning halloweeni kaunistama, aga miks mitte rääkida sellest siis, kui kõik sisse tehtud purgid juba otsa hakkavad saama ja kõrvits deffitsiidiks muutunud on. :D
Nimelt sügisel pakkus Põltsamaal tööl olles tädi Aime, kes aeg-ajalt ikka kunstikooli külastas, mulle kõrvitsat. Läksingi mopeediga sellele järgi. Tuli välja, et kõrvits oli nii suur, et pidime selle Külliga pooleks jagama, sest muidu ma poleks suutnud seda sealt Jõgevale vedada. Õhtu lõppes Aime imearmsas aias tulipunase päikseloojanguga. Aime pakkis veel kaasa mulle suure kimbu lilli (kuna mul oli sel päeval veel Sünnipäev) ja kotitäie viinamarju, mis tema enda kuuri seina najal kasvasid.
Jõudsin lõpuks päris pimedas ja külmaga koju. Mopeediga ma rohkem see sügis pikemaid sõite ette ei võtnudki :D
Siis hakkas aga vaaritamine. Marjelt saadud moosi retsept ja netist leitud marineeritud kõrvitsa retsept läksid kohe käiku. Moosi panin kõrvitsat, apelsini ja kaneeli. Marineeritud kõrvitsale andsid maitset nelk ja kaneel. Kõrvitsat oli nii palju, et keetsin seda veel sügavkülma panemise jaoks ja kõrvitsa-manna suppi sai ka tehtud.
Lisaks oli kõrvitsas veel hunnik seemneid, mida kuivama panin. Kõrvitsa seemnete headuse olin juba enne seda avastanud. Salatitele on jube maitsev peale raputada röstitud kõrvitsa seemneid koos lina- ja seesamiseemnetega. Lisaks sellele on väga hea lisada salatitele ja ka magustoitudele kõrvitsaseemneõli, mis on küll päris kallis, aga imehea pähklise maitsega ja sobib näiteks isegi jäätisele peale valatult imehästi.
Igatahes nüüd ükspäev pannkooki tehes avasin taaskord ühe kõrvitsamoosi purgi ja nautisin jälle seda sügiseselt mõnusat maitset.